Koik selle paksuse kohta

Jää paksuse suurendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Püsivate külmakraadide puhul saab jääd paksemaks teha, kui jäässe auke puurida ning vett jääle peale pumbata. Ta rõhutas, et jääle minnes peab igaüks vastutama oma turvalise käitumise eest. Kobin ütleb omale olewat muretsenud palju aastaid tagasi saarlaste käest ja millistega omal ajal inimjõul lõigati liipreid.

Oma Maa kajastab Jää paksus 15 tolli on 38 cm. Järvelt algas jäävedu Viljandi suuremad jäätarvitajad on õllelaod ja piimatalitus. Eile andis linnawalitsus J. Kobinale loa jää lõikamiseks järwelt.

Jääwõtmise kohti järwel on kaks — Mädalepiku kohal ja Kitsaskaelal, esimesest kohast wõetud jää weetakse südalinna keldritesse, kuna Kitsaskaela juurest lõigatakse sellepärast, et sealt on hõlpsam wedada jääd Kantremaa rajooni. Linnawalitsus jää wõtmise eest mingit tasu ei nõua ja ettewõtjal on loa saamise kuludeks ainult loa tempelmaks.

Koik selle paksuse kohta

Sellejuures on aga tingimused, et jäälõikaja wõtaks tarwitusele kõik ettewaatusabinõ ud, märgiks tähistega jääwõtukohad jne. Kõnetades Wiljandi jäälõikajat J. Kobinat, kuuleme, et praegu on järwejää paksus 15 tolli. Waatamata käredale pakasele, mis walitses mõni päew, on jää wõrdlemisi õhuke, mis tingitud küllalt paksust lumekattest järwe jääl.

Koik selle paksuse kohta

Palja jää korral oleks säärane pakane kaanetanud Wiljandi järwe kaugelt üle tollise jääkattega. Jäälõikaja mäletab aastaid, mil jää paksus Wiljandi järwel oli Koik selle paksuse kohta tolli, kuid sellest on palju aastaid tagasi.

Koik selle paksuse kohta

Möödunud talwel oli jää paksus samuti 16 tolli ümber. Koorma moodustab umbes ruutmeetri suurune, sageli aga suurem, jääkamakas, mille paksus on muidugi nii suur, kui pakane seda külmutanud.

Oma Maa kajastab

Neljandaks suuremaks jäätarwitajaks on Wiljandi Piimaühing. Peale selle wajawad jääd restoranid, kohwikud ja mõned muud ettewõtted, kuid juba palju wähemal määral.

Jäälõikamisega tehakse algust reedel.

Koik selle paksuse kohta

Lõikamiseks kasutatakse pikki saage, millised J. Kobin ütleb omale olewat muretsenud palju aastaid tagasi saarlaste käest ja millistega omal ajal inimjõul lõigati liipreid. Nüüd sääraseid saage enam müügil ei ole.

Märgistamine[ muuda muuda lähteteksti ] Jääteed märgitakse Eestis kadakategamis on enamasti umbes 50— meetriste vahedega jääl, sest lehtpuud on talvel raagus ega paista nii hästi välja, aga männid ja kuused maksavad rohkem. Ametliku tee puhul on jää kadakate juures mõõdetud ja paksem kui liikluse avamiseks vaja. Jääpraod ja muud ohtlikud kohad tähistatakse tavaliselt kahe või enama kadakaga. Vajadusel tehakse suuremast praost üle puidust sillad. Jää paksuse suurendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Püsivate külmakraadide puhul saab jääd paksemaks teha, kui jäässe auke puurida ning vett jääle peale pumbata.

Jää lõikamiseks wõib kasutada ka harilikke kaatrisaage, kuid selle hammastik ei ole siiski jää lõikamiseks nii otstarbekohane kui wanadel käsisaagidel. Jää paksuse üle kõneldes kuuldub weel, et Wiljandi järwe jää on wõrdlemisi ühtlase paksusega, küll aga leidub ka praegugi weel kohti kõrkjastikus kalda lähedal, kus põhjaallikate tõttu järw peagu lahti wõi kaetud hoopis õhukese jääkirmega.

Koik selle paksuse kohta

Need ongi suusatajatele ja — lumetu jää korral — uisutajatele ohtlikud. Küsimusele, kas jäälõikamise ajal kalu ka juhtub nägema, wastab wana jäälõikaja, et õige harwa. Kalad peletab jääsaagimine eemale.

Koik selle paksuse kohta