Liikme mootmed koik rahvaste.

Artikkel 51 Kohtuasja arutamisel esitatakse tunnistajatele ja ekspertidele kõik asjasse puutuvad küsimused korras, mille kohus määrab kindlaks artiklis 30 nimetatud reglemendis. Artikkel 28 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kojad võivad poolte nõusolekul pidada istungeid ning täita oma funktsioone ka väljaspool Haagi.

Pärast selliste meetmete eesmärgi saavutamist ei tohi ühelgi juhul jääda kehtima eri rassirühmade ebavõrdsed õigused või eriõigused.

Kuidas suurendada peenise Mis treening Pool-liikme kuju ja suurused fotos

Artikkel 3 Osalisriigid mõistavad eriti hukka rassilise segregatsiooni ja apartheidi ning hoiavad ära, keelavad ja lõpetavad igasuguse sedalaadi tegevuse nende jurisdiktsiooni all olevatel territooriumidel. Artikkel 6 Osalisriigid tagavad igale nende jurisdiktsiooni all viibivale isikule pädevate riigisiseste kohtute ja muude riigiasutuste kaudu tõhusa kaitse ja kaitsevahendid igasuguse rassilise diskrimineerimise vastu, mis rikub konventsiooni ja kujutab endast ohtu selle isiku inimõigustele ja põhivabadustele; samuti tagavad nad õiguse esitada kohtutesse hagisid, et saada õiglast ja küllaldast hüvitust kahju eest, mida nimetatud isik on kandnud niisuguse diskrimineerimise tagajärjel.

Artikkel 7 Osalisriigid rakendavad viivitamata tõhusaid abinõusid, sealhulgas õpetamise, hariduse, kultuuri ja teabe levitamise valdkonnas, et võidelda rassilist diskrimineerimist põhjustavate eelarvamuste vastu, ergutada rahvuste ja rassi- või etniliste rühmade vastastikust mõistmist, sallivust ja sõprust eesmärgiga populariseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, inimõiguste ülddeklaratsioonis, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi Liikme mootmed koik rahvaste likvideerimise deklaratsioonis ja käesolevas konventsioonis sisalduvaid eesmärke ja põhimõtteid.

Moodustatakse rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee edaspidi komiteemis koosneb 18 erapooletust eksperdist, kes on kõrgete moraalsete omadustega ning kes täidavad kohustusi enda nimel; osalisriigid valivad nad oma kodanike hulgast, pöörates tähelepanu võrdsele geograafilisele jaotusele ning mitmesuguste ühiskonnavormide ja peamiste õigussüsteemide esindatusele.

Komitee liikmed valitakse salajasel hääletamisel osalisriikide poolt nimestikku kantud isikute hulgast. Iga osalisriik võib esitada oma kodanike hulgast ühe isiku. Esimesed valimised korraldatakse kuue kuu möödumisel konventsiooni jõustumisest. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär pöördub iga kord vähemalt kolm kuud enne valimispäeva kirjaga osalisriikide poole, tehes neile ettepaneku teatada kahe kuu jooksul nende esitatavate isikute nimed.

Peasekretär koostab nimestiku, kuhu on tähestikjärjestuses kantud kõik sellisel viisil esitatud isikud ja ära märgitud neid esitanud riigid, ning esitab nimestiku osalisriikidele. Komitee valitakse osalisriikide istungil, mille peasekretär kutsub kokku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris.

Istungil moodustavad kvoorumi kaks kolmandikku osalisriikidest ning komiteesse valituks osutunud kandidaadid, kes on saanud kõige rohkem hääli ning absoluutse enamuse kohalviibinud ja hääletamisest osavõtnud riikide esindajate häältest. Esimestel valimistel valitud üheksa liikme volitused lõpevad kahe aasta pärast; nende üheksa liikme nimed määrab komitee esimees loosiga kindlaks vahetult pärast esimesi valimisi; b ettenägemata vakantside täitmiseks määrab osalisriik, kelle ekspert Liikme mootmed koik rahvaste ole enam komitee liige, oma kodanike hulgast teise eksperdi tingimusel, et komitee kiidab selle heaks.

Osalisriigid vastutavad komitee liikmete kulude katmise eest ajavahemikul, mil need täidavad komitees oma kohustusi. Artikkel 9 1. Osalisriigid esitavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri kaudu komiteele läbivaatamiseks aruande seadusandlike, kohtu- haldus- ja muude konventsiooni täitmise abinõude kohta: a aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist asjaomase riigi suhtes ja b edaspidi iga kahe aasta järel ja iga kord, kui komitee seda nõuab.

Komitee võib osalisriikidelt küsida lisateavet. Komitee esitab igal aastal peasekretäri kaudu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleele ettekande oma tegevusest ning võib teha ettepanekuid ja anda üldisi soovitusi, mis põhinevad osalisriikidelt saadud aruannetel ja teabel. Ettepanekud ja üldised soovitused tehakse peaassambleele teatavaks koos osalisriikide märkustega, kui neid on. Artikkel 10 1.

Erkki Koort: esimene e-riik julgeolekunõukokku!

Komitee kehtestab ise oma töökorra. Komitee valib oma ametiisikud kaheks aastaks. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär tagab komiteele sekretariaadi olemasolu.

Komitee istungid toimuvad tavaliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris. Artikkel 11 1. Hooldusnõukogu võtab vastu oma protseduurireeglid, milles määrab esimehe valimise korra. Hooldusnõukogu koguneb vastavalt vajadusele protseduurireeglite kohaselt, mis peavad sisaldama sätte koosolekute kokkukutsumise kohta nõukogu liikmete enamuse nõudel. Artikkel 91 Hooldusnõukogu kasutab vajadusel Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning allasutuste abi küsimustes, millega keegi neist tegeleb.

Ta tegutseb vastavalt juurdelisatud statuudile, mis põhineb Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudil ja kujutab endast käesoleva põhikirja lahutamatut osa.

Koige usaldusvaarsem viis liikme suurendamiseks Kuidas suurendada liikme videoopet

Artikkel 93 1. Kõik organisatsiooni liikmed on ipso facto Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooled. Riik, kes ei ole organisatsiooni liige, võib saada Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooleks tingimustel, mis määratakse igal üksikul juhul kindlaks Peaassamblee poolt Julgeolekunõukogu soovitusel.

Artikkel 94 1.

Nagu igal valimisel, on kandideerimise kõrval oluline ka programm. ÜRO Julgeolekunõukokku kandideerimine on laiendanud meie diplomaatia haaret. Nõukogus tuleb teha ka otsuseid, mis meie julgeolekut ei suurenda. Meie Eesti toimetaja Erkki Koort.

Organisatsiooni iga liige kohustub täitma Rahvusvahelise Kohtu otsust asjas, milles ta on pooleks. Kui ükskõik kumb pool ei täida temale kohtuotsusega pandud kohustusi, võib teine pool pöörduda Julgeolekunõukogu poole, kes võib, kui ta peab seda vajalikuks, anda soovitusi või otsustada võtta meetmeid otsuse täitmiseks. Artikkel 95 Käesolev põhikiri ei välista organisatsiooni liikmeid andmast oma lahkhelide lahendamist teistele kohtutele juba olemasolevate kokkulepete alusel või selliste kokkulepete alusel, mida võidakse sõlmida tulevikus.

Artikkel 96 1. Peaassamblee või Julgeolekunõukogu võib küsida Rahvusvaheliselt Kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi igasugustes juriidilistes küsimustes. Teised ÜRO institutsioonid ja allasutused, kellele Peaassamblee võib selleks igal ajal loa anda, võivad samuti küsida kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi nende tegevusest esile kerkinud juriidilistes küsimustes. Peasekretär nimetatakse Peaassamblee poolt Julgeolekunõukogu soovitusel. Peasekretär on Liikme mootmed koik rahvaste kõrgeim ametiisik.

Artikkel 98 Peasekretär tegutseb selliste volitustega kõigil Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosolekutel ja täidab teisi nende asutuste poolt talle usaldatud funktsioone.

Peasekretär esitab Peaassambleele iga-aastase aruande organisatsiooni tööst. Artikkel 99 Peasekretäril on õigus juhtida Julgeolekunõukogu tähelepanu igale küsimusele, mis tema arvates võib ähvardada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Artikkel 1. Oma kohustuste täitmisel ei tohi peasekretär ega Sekretariaadi personal küsida või saada juhendeid mis tahes organisatsiooni väliselt valitsus- või võimuasutuselt. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada nende kui rahvusvaheliste, üksnes organisatsiooni ees vastutavate ametiisikute positsiooni.

Luksemburgi Eesti Seltsi põhikiri

Organisatsiooni iga liige kohustub austama peasekretäri ja Sekretariaadi personali ülesannete eranditult rahvusvahelist iseloomu ning mitte püüdma neid nende ülesannete täitmisel mõjutada. Sekretariaadi personali nimetab peasekretär kooskõlas Peaassamblee poolt kindlaksmääratud eeskirjadega.

Vastav personal eraldatakse alaliseks tööks Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, Liikme mootmed koik rahvaste ja vajadusel ka organisatsiooni teistes asutustes.

See personal moodustab osa Sekretariaadist. Teenistusse võtmisel ja teenistustingimuste kindlaksmääramisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele kindlustada töövõime, pädevuse ja aususe kõrge tase. Personali valikul tuleb pöörata vajalikku tähelepanu valiku võimalikult laiemale geograafilisele alusele. Iga leping ja iga rahvusvaheline kokkulepe, mis sõlmitakse organisatsiooni mis tahes liikme poolt pärast käesoleva põhikirja jõustumist, tuleb esimesel võimalusel registreerida Sekretariaadis ja Sekretariaadi poolt avaldada.

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 registreerimata lepingu või rahvusvahelise kokkuleppe pool ei saa viidata sellisele lepingule või kokkuleppele üheski ÜRO asutuses.

Artikkel Kui organisatsiooni liikmete kohustused käesoleva põhikirja järgi on vastuolus kohustustega, mis neil on mingi teise rahvusvahelise kokkuleppe järgi, siis on põhikirja järgsetel kohustustel ülimuslik jõud. Artikkel ÜRO omab iga liikme Peenise duuside paksenemine vajalikku õigusvõimet oma funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

ÜRO omab iga liikme territooriumil selliseid privileege ja immuniteete, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks.

Organisatsiooni liikmete esindajad ja tema ametiisikud omavad samuti privileege ja immuniteete, mis on vajalikud organisatsiooni tegevusega seotud funktsioonide iseseisvaks täitmiseks.

Peenide plekid kasvavad Parlamendiliikme harjutused paksuseks

Peaassamblee võib teha soovitusi käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamise üksikasjade kindlaksmääramiseks, samuti esitada sel eesmärgil organisatsiooni liikmetele konventsioone. Artikkel Käesolev põhikiri ei tühista ega välista riikide suhtes, kes Teise maailmasõja jooksul olid alla kirjutanud riikide vaenlased, toiminguid, mis on ette võetud või sanktsioneeritud selliste toimingute eest vastutavate valitsuste poolt.

Käesoleva põhikirja uuesti läbivaatamiseks võidakse kokku kutsuda organisatsiooni liikmete üldkonverents tähtajal ja kohas, mis määratakse kindlaks Peaassamblee kahe kolmandiku liikmete häältega ja Julgeolekunõukogu mis tahes seitsme liikme häältega. Organisatsiooni igal liikmel on konverentsil üks hääl.

Suurenda voimalikult videot Liikmelisuse ulevaate liige

Käesoleva põhikirja iga muudatus, mis on soovitatud konverentsist osavõtjate kahe kolmandiku häältega, jõustub, kui selle on ratifitseerinud vastavalt oma põhiseaduslikule protseduurile kaks kolmandikku organisatsiooni liikmeist, kaasa arvatud kõik Julgeolekunõukogu alalised liikmed. Kui selline konverents ei ole toimunud enne Peaassamblee kümnendat iga-aastast istungit, arvates käesoleva põhikirja jõustumisest, võetakse ettepanek konverentsi kokkukutsumise kohta Peaassamblee mainitud istungi päevakorda ning konverents kutsutakse kokku, kui seda otsustatakse Peaassamblee liikmete lihthäälteenamusega ja Julgeolekunõukogu mis tahes seitsme liikme häältega.

XIX peatükk Artikkel 1. Käesolev põhikiri kuulub ratifitseerimisele temale alla kirjutanud riikide poolt vastavalt nende põhiseaduslikule protseduurile. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse juures, kes teatab iga ratifitseerimiskirja deponeerimisest kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele, aga ka organisatsiooni peasekretärile, niipea kui ta ametisse nimetatakse.

Arvustused

Käesolev põhikiri jõustub, kui ratifitseerimiskirjad on deponeerinud Hiina Rahvavabariik, Prantsuse Vabariik, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamik teistest põhikirjale alla kirjutanud riikidest.

Pärast seda koostab Ameerika Ühendriikide valitsus ratifitseerimiskirjade deponeerimise kohta protokolli, mille ärakiri saadetakse kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele.

Käesolevale põhikirjale alla kirjutanud riigid, kes ratifitseerivad selle pärast jõustumist, saavad ÜRO asutajaliikmetega võrdsed õigused päevast, mil nad on oma vastavad ratifitseerimiskirjad deponeerinud. Artikkel Käesolev põhikiri, mille hiina- prantsuse- vene- inglise- ja hispaaniakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivis.

Rahvasteliit

See valitsus saadab põhikirja nõutaval viisil tõestatud koopiad kõigile teistele allakirjutanud riikide valitsustele. Ülaltoodu kinnituseks kirjutasid ÜRO valitsuste esindajad alla käesolevale põhikirjale. Koostatud San Franciscos tuhande üheksasaja neljakümne viienda aasta kahekümne kuuendal juunil. Rahvusvahelise Kohtu statuut Artikkel 1 Rahvusvaheline Kohus, mis on asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni edaspidi ÜRO peamine kohtuorgan, moodustatakse ja tegutseb kooskõlas käesoleva statuudi sätetega.

Kohtunikud valitakse vaatamata nende kodakondsusele kõrgete moraalsete omadustega isikute hulgast, kes omavad oma kodumaal kõrgematesse kohtuametitesse määramiseks nõutavat kvalifikatsiooni või on tunnustatud spetsialistid rahvusvahelise õiguse alal.

Artikkel 3 1. Kohus koosneb viieteistkümnest liikmest, kusjuures tema koosseisus ei tohi olla kaht ühe ja sama riigi kodanikku.

Isik, keda kohtu koosseisu suhtes võib käsitleda rohkem kui ühe riigi kodanikuna, loetakse selle riigi kodanikuks, kus ta tavaliselt kasutab oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi.

Pikemalt artiklis Eesti nimi Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus " Germania " kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes

Artikkel 4 1. Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad vastavalt alljärgnevatele sätetele kohtu liikmed isikute hulgast, kes on kantud nimekirja Alalise Vahekohtu rahvusgruppide ettepanekul. ÜRO liikmete osas, kes Alalises Vahekohtus esindatud ei ole, esitatakse kandidaadid rahvusgruppide poolt, kelle määravad selleks otstarbeks nende valitsused kooskõlas rahvusvaheliste tüliküsimuste rahuliku lahendamise kohta käiva Haagi Tingimused, millistel riik, kes on käesoleva statuudi pool, kuid ei kuulu ÜRO-sse, võib kohtu liikmete valimisest osa võtta, määratakse erikokkuleppe puudumisel Julgeolekunõukogu soovitusel Peaassamblee poolt.

Artikkel 5 1.

Liige suurendate fotot Kuidas suurendada liiget 22 cm

Vähemalt kolm kuud enne valimiste päeva pöördub ÜRO peasekretär Alalise Vahekohtu liikmete poole, kes kuuluvad käesoleva statuudi poolteks olevatesse riikidesse, ning artikli 4 lõike 2 põhjal määratud rahvusgruppide liikmete poole kirjaliku ettepanekuga, et iga rahvusgrupp teataks kindla aja jooksul kandidaadid, kes võivad enda peale võtta kohtu liikme kohustused. Ükski grupp ei või esitada rohkem kui neli kandidaati, kusjuures rohkem kui kaks kandidaati ei tohi kuuluda grupi poolt esindatavate riikide kodakondsusesse.

Grupi poolt esitatud kandidaatide arv ei või mingil tingimusel ületada täidetavate kohtade arvu rohkem kui kahekordselt.

Account Options

Artikkel 6 On soovitatav, et iga grupp konsulteeriks enne kandidatuuri esitamist oma kõrgemate kohtuasutuste, õigusteaduskondade, kõrgemate õigusteaduslike õppeasutuste ja akadeemiate, aga ka õiguse uurimisega tegelevate rahvusvaheliste akadeemiate rahvuslike osakondadega. Artikkel 7 1.

Peasekretär koostab tähestikulise nimekirja kõigist isikutest, kelle kandidatuurid olid esitatud. Valida võib üksnes nimekirja kantud isikuid, välja arvatud artikli 12 lõikes 2 ette nähtud juhud. Peasekretär esitab selle nimekirja Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule. Artikkel 8 Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad kohtu liikmed teineteisest sõltumatult.

Artikkel 9 Valimistel tuleb valijail silmas pidada, et kõigile esitatud nõuetele vastaks iga valitav üksikult, aga ka kogu kohtunike koosseis tervikuna tagaks maailma tsivilisatsiooni tähtsamate vormide ja peamiste õigussüsteemide esindatuse. Artikkel 10 1. Valituks loetakse kandidaadid, kes on saanud absoluutse häälteenamuse nii Peaassamblees kui ka Julgeolekunõukogus. Iga hääletamine Julgeolekunõukogus nii kohtunike valimisel kui ka artiklis 12 ette nähtud kooskõlastamiskomisjoni liikmete määramisel viiakse läbi ilma mis tahes vahetegemiseta Julgeolekunõukogu alaliste ja mittealaliste liikmete vahel.

Juhatuse liige, kes puudub ilma mõjuva põhjuseta kahelt järjestikuselt juhatuse koosolekult, kutsutakse ametist tagasi. Kõik juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamuse alusel.

Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks presidendi hääl.

Navigeerimismenüü

Sekretär peab registrit, milles hoitakse kõiki juhatuse poolt heakskiidetud ja protokollitud otsuseid ning vastutab Seltsi kirjavahetuse eest. Laekur vastutab Seltsi kassa eest. Ta on kohustatud igal Seltsi juhatuse koosolekul raamatupidamise kohta aru andma. Ühtki erakorralist kulutust ei või teha ilma juhatuse nõusolekuta. Iga aasta Nende iseseisvumise protsess jätkus Suurema osa taoliste küsimustega tegelesid võitjariigid oma organisatsioonides nagu Liitlaste Ülemnõukogu ja ainult eriti keerulised probleemid andsid nad lahendamiseks Rahvasteliidule.

See tähendab, et vahetult sõja järel oli Rahvasteliidu roll tekkinud vaidluste lahendamisel tagasihoidlik. Neil aastatel tegeles Rahvasteliit peamiselt Pariisi rahukonverentsi lepingutes ette nähtud küsimustega. See muutus peegeldus Rahvasteliidu suhetes selle liikmeskonda mitte kuulunud riikidega. Samuti kasutasid nad Rahvasteliitu oma suhete parandamiseks ja erimeelsuste ületamiseks. Valdav enamus saarte elanikkonnast kõneleb emakeelena rootsi keeltkuid Detsembris kuulutas Soome ennast iseseisvaks, kuid Ahvenamaa elanike enamus soovis liituda hoopis Rootsiga.

Soome valitsus pidas saari enda valduseks, sest Venemaa võimud olid Suurbritannia valitsus viis probleemi Rahvasteliidu Nõukogusse, kuid Soome ei lubanud Rahvasteliidul sekkuda, sest pidas seda riigi siseasjaks.

Rahvasteliit moodustas väikese paneelrühma, mis pidi otsustama, kas asja edasi uurida. Jaatava vastuse Liikme mootmed koik rahvaste loodi küsimusega tegelemiseks neutraalne komisjon.

Kuigi vastumeelselt, oli ka Rootsi selle otsusega nõus. Ahvenamaa konflikti lahendus oli esimene rahvusvaheline kokkulepe Euroopas, mis saavutati otseselt Rahvasteliidu vahendusel.

Ometi ei olnud need kindlaks määratud ka veel septembriksmis tõi kaasa ebastabiilse olukorra.