Liikme suuruse kella foto, Vaata veebiraamatut “Eesti Pressifoto 2021”

Väljatöötamiskavatsus seda lahendada ei püüa, vaid viitab vaid, et see on küsimus, mis vajab läbi arutamist. Põhjuseid on mitu, ent üks olulisemaid on rahaline kulu. Säärased tegijad kasutavad hoiu-laenuühistu vormi ja head nime, ent laenavad inimestelt kaasatud hoiustest enamiku välja juhtkonnaga seotud kiirlaenufirmadele. Tallinna HLÜ juhatuse liige Annely Ojamets rõhutab, et liikmetel on õigus ja võimalus lüüa kaasa kogu ühistu tegevuses, mis annab liikmetele arusaama ja usalduse.

Foto harjutused Kuidas suumida liige

Tegelikkus on aga teistsugune ning turul on ka hiigelühistuid, kus on enam kui liiget. Nii suureks paisunud ühistutes ei toimi enam naabrivalvele sarnanev liikmetevahelise kontrolli põhimõte, mille praegune seadus ette näeb. Tõsi, ühistutelt nõutakse ka auditit ning revisjone, ent finantsjärelevalvest jääb riigi arvates siiski vajata.

Mida suua, et ennast suurendada

Nii peabki riik plaani viia hoiu-laenuühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla. Et see juba nii pole, on pigem erandlik — ühistud saavad oma liikmetelt hoiuseid kaasata, liikmete seas võivad olla aga nii eraisikud kui firmad.

Kuna neil finantsinspektsioonile aru anda ei tule, koheldakse finantsturu osalisi ebavõrdselt ja moonutatakse konkurentsitingimusi, märkis Suutre. Need kuuluvad oma liikmetele ja tegutsevad liikmete huvides, erinedes oma eesmärgilt kardinaalselt kasumi peal väljas olevatest finantseerijatest, rääkis ta.

Selline üritus, kus liikmed tulevad kokku vabas õhkkonnas üksteisega tutvuma või niisama suhtlema, toimus juba teist korda. Sel aastal oli kohal inimesi ringis.

Hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Andrus Ristkok märkis riikliku järelevalve kohta, et praegu kehtiva seaduse nõuete täitmise üle järelevalve puudumine on omaette probleem. Ta möönis, et hoiu-laenuühistud nagu kõik muud ühistud on küll omaalgatuslikud majandusorganisatsioonid. Kõlvatu konkurents?

Suurenda meeste eeliseid

Nii ongi sektoris tunne, et riik on juba praegu hoiu-laenuühistutele päris suure hulga reegleid ette kirjutanud, ent nende täitmise vastu huvi ei tunne. Üle 25 miljoni euro suuruse varade mahuga Eesti suurima, Tartu hoiu-laenuühistu peajurist Erki Pisuke rääkis, et suurim probleem on niinimetatud kiirlaenuühistud.

Need reklaamivad end kõikvõimalikes meediakanalites jõuliselt.

Õigeks tuleb lugeda Parandatud teade järgneb. AS Norma, registrikoodasukoht Laki 14, Tallinn, juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub

Säärased tegijad kasutavad hoiu-laenuühistu vormi ja head nime, ent laenavad inimestelt kaasatud hoiustest enamiku välja juhtkonnaga seotud kiirlaenufirmadele. Placet pole Tallinna hoiu-laenuühistult laenu saanud, kinnitati juhatusest.

2013. a korraline üldkoosolek

Finantsinspektsiooni järelevalve aitaks ilmselt hästi pitsitada kahtlasemaid tegijaid ning teeks järelevalve selgemaks. Miks on sektor siiski skeptiline?

Foto: Väinu Rozental Riik tahab hoiu-laenuühistud teravama luubi alla võtta ning hakata sealseid hoiuseid keskselt tagama. Sektor rõõmustab, et aastaid muutmata seadusandlust uuendatakse, ent muretseb, ega pole karta ülereguleerimist. Tegelikult pole veel täpselt paigas, mis hoiu-laenuühistutega saama hakkab.

Põhjuseid on mitu, ent üks olulisemaid on rahaline kulu. Lisaks tuleb arvestada, et tegevusloa taotlemine finantsinspektsioonilt tähendaks täiendavat ühekordset kulu orienteeruvalt 10 kuni 20 eurot iga ühistu kohta.

Liige, kuidas suurendada

Kuidas olukord lahendada? Tartu ühistu peajuristi ettepanek on lihtne — järelevalvefunktsiooni võiks finantsinspektsiooni asemel või koostöös kas või osaliselt täita hoopiski hoiu-laenuühistute liit ise.

Toesti suurendada maja liige

Kiiresti kasvav ning jõulist turundust kasutav Tallinna hoiu-laenuühistu on aga risti vastupidisel seisukohal. Hoiused tagamata Turundus jätab tihti mainimata hoiu-laenühistusse raha panemise riskid. Juhatus teeb ettepaneku aktsionäride üldkoosolekule fikseerida dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri Dividendid makstakse välja hiljemalt 3.

Nõukogu liikme tagasikutsumine ja valimine Nõukogu teeb ettepaneku kutsuda tagasi nõukogu liige Rolf Henke ja valida uueks AS Norma nõukogu liikmeks Pär Malmhagen volituste algusega Audiitorile makstava tasu suuruse otsustab nõukogu, kes sõlmib audiitoritega ka lepingu. Üldkoosolekul on õigus osaleda aktsionäridel, kes on aktsionärina või ühise aktsia puhul aktsionäride esindajana kantud Aktsiaselts Norma aktsiaraamatusse Aktsionär võib osaleda üldkoosolekul kas isiklikult või esindaja kaudu, kes omab selleks kirjalikku volitust.

  • Voib olla valu liikme suurusest
  • Folk oiguskaitsevahendid suurendavad seksuaalset keha
  • Pastori kohaselt on keskmise annetuse suurus Jaani kirikus inimese kohta 50—90 senti, mis on tema hinnangul väga väike summa.
  • PARANDUSTEADE: AS Norma korralise üldkoosoleku päevakord

Selline üritus, kus liikmed tulevad kokku vabas õhkkonnas üksteisega tutvuma või niisama suhtlema, toimus juba teist korda. Sel aastal oli kohal inimesi ringis. Räägiti tavapärastel teemadel, misjärel jätkus koosviibimine juba vabamas ja pidulikumas meeleolus.

Kes on sellest suurest munnist suur hulk kingi

Hiljem toimus ka kontsert, mis oli läbi põimitud erinevatest kavadest — lauludest, tantsudest ja mängudest.