Millised rahvaste liikme suurus,

Kui Teise Itaalia-Etioopia sõja ajal süüdistas Rahvasteliit Itaalia sõdureid Punase Risti telkide sihikule võtmises, siis vastas Itaalia peaminister Benito Mussolini, et liidust on kasu küll varblaste kraaklustes, kuid mitte kotkaste konfliktides. Artikkel 41 1.

Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.

Hooldusnõukogu iga liige nimetab ühe vastava ettevalmistusega isiku, kes on tema esindajaks Hooldusnõukogus. Funktsioonid ja volitused Peaassambleed ja tema juhtimisel olevat Hooldusnõukogu volitatakse oma funktsioonide täitmisel: a läbi vaatama ametivõimu poolt esitatud aruandeid; b vastu võtma palvekirju ja neid läbi vaatama, konsulteerides ametivõimuga; c korraldama vastavate hooldusaluste territooriumide Millised rahvaste liikme suurus külastusi ametivõimuga kooskõlastatud tähtaegadel; d ette võtma eelpool mainitud ja muid toiminguid vastavalt hoolduskokkulepete tingimustele.

Artikkel 88 Hooldusnõukogu töötab välja küsimustiku iga hooldusaluse territooriumi rahvastiku poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja haridusalase arengu kohta. Iga Peaassamblee pädevusse kuuluva hooldusaluse territooriumi ametivõim esitab Peaassambleele aastaaruande selle küsimustiku alusel. Hääletamine 1.

Hooldusnõukogu igal liikmel on üks hääl. Hooldusnõukogu otsused võetakse vastu kohalviibivate ja hääletamisest osavõtvate liikmete häälteenamusega. Protseduur Artikkel 90 1. Hooldusnõukogu võtab vastu oma protseduurireeglid, milles määrab esimehe valimise korra. Hooldusnõukogu koguneb vastavalt vajadusele protseduurireeglite kohaselt, mis peavad sisaldama sätte koosolekute kokkukutsumise kohta nõukogu liikmete enamuse nõudel.

Artikkel 91 Hooldusnõukogu kasutab vajadusel Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning allasutuste abi küsimustes, millega keegi neist tegeleb. Ta tegutseb vastavalt juurdelisatud statuudile, mis põhineb Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudil ja kujutab endast käesoleva põhikirja lahutamatut osa.

Artikkel 93 1. Kõik organisatsiooni liikmed on ipso facto Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooled. Riik, kes ei ole organisatsiooni liige, võib saada Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooleks tingimustel, mis määratakse igal üksikul juhul kindlaks Peaassamblee poolt Julgeolekunõukogu soovitusel. Artikkel 94 1. Organisatsiooni iga liige kohustub täitma Rahvusvahelise Kohtu otsust asjas, milles ta on pooleks.

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri

Kui ükskõik kumb pool ei täida temale kohtuotsusega pandud kohustusi, võib teine pool pöörduda Julgeolekunõukogu poole, kes võib, kui ta peab seda vajalikuks, anda soovitusi või otsustada võtta meetmeid otsuse täitmiseks.

Artikkel 95 Käesolev põhikiri ei välista organisatsiooni liikmeid andmast oma lahkhelide lahendamist teistele kohtutele juba olemasolevate kokkulepete alusel või selliste kokkulepete alusel, mida võidakse sõlmida tulevikus. Artikkel 96 1. Peaassamblee või Julgeolekunõukogu võib küsida Rahvusvaheliselt Kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi igasugustes juriidilistes küsimustes.

Teised ÜRO institutsioonid ja allasutused, kellele Peaassamblee võib selleks igal ajal Millised rahvaste liikme suurus anda, võivad samuti küsida kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi nende tegevusest esile kerkinud juriidilistes küsimustes. Peasekretär nimetatakse Peaassamblee poolt Julgeolekunõukogu soovitusel. Peasekretär on organisatsiooni kõrgeim ametiisik. Artikkel 98 Peasekretär tegutseb selliste volitustega kõigil Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosolekutel ja täidab teisi nende asutuste poolt talle usaldatud funktsioone.

Peasekretär esitab Peaassambleele iga-aastase aruande organisatsiooni tööst. Artikkel 99 Peasekretäril on õigus juhtida Julgeolekunõukogu tähelepanu igale küsimusele, mis tema arvates võib ähvardada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Artikkel 1. Oma kohustuste täitmisel ei tohi peasekretär ega Sekretariaadi personal küsida või saada juhendeid mis tahes organisatsiooni väliselt valitsus- või võimuasutuselt.

Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada nende kui rahvusvaheliste, üksnes organisatsiooni ees vastutavate ametiisikute positsiooni. Organisatsiooni iga liige kohustub austama peasekretäri ja Sekretariaadi personali ülesannete eranditult rahvusvahelist iseloomu ning mitte püüdma neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Keskmise suurusega liige 14 aastat Mis suurus on koige optimaalne liige

Sekretariaadi personali nimetab peasekretär kooskõlas Peaassamblee poolt kindlaksmääratud eeskirjadega. Vastav personal eraldatakse alaliseks tööks Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, Hooldusnõukogus ja vajadusel ka organisatsiooni teistes asutustes. See personal moodustab osa Sekretariaadist. Teenistusse võtmisel ja teenistustingimuste kindlaksmääramisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele kindlustada töövõime, pädevuse ja aususe kõrge tase.

  • Meesliige taiuslik suurused
  • Artikkel 19 Terviseassambleel on õigus vastu võtta konventsioone ja lepinguid, milles käsitletakse organisatsiooni pädevusse kuuluvaid küsimusi.
  • Tagasi nimekirja Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsi tulemusel moodustati Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma suuri rahvusvahelisi konflikte tulevikus.

Personali valikul tuleb pöörata vajalikku tähelepanu valiku võimalikult laiemale geograafilisele alusele. Iga leping ja iga rahvusvaheline kokkulepe, mis sõlmitakse organisatsiooni mis tahes liikme poolt pärast käesoleva põhikirja jõustumist, tuleb esimesel võimalusel registreerida Sekretariaadis ja Sekretariaadi poolt avaldada.

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 registreerimata lepingu või rahvusvahelise kokkuleppe pool ei saa viidata sellisele lepingule või kokkuleppele üheski ÜRO asutuses. Artikkel Kui organisatsiooni liikmete kohustused käesoleva põhikirja järgi on vastuolus kohustustega, mis neil on mingi teise rahvusvahelise kokkuleppe järgi, siis on põhikirja järgsetel kohustustel ülimuslik jõud.

Artikkel ÜRO omab iga liikme territooriumil vajalikku õigusvõimet oma funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. ÜRO omab iga liikme territooriumil selliseid privileege ja immuniteete, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni liikmete esindajad ja tema ametiisikud omavad samuti privileege ja immuniteete, mis on vajalikud organisatsiooni tegevusega seotud funktsioonide iseseisvaks täitmiseks.

Peaassamblee võib teha soovitusi käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamise üksikasjade kindlaksmääramiseks, samuti esitada sel Millised rahvaste liikme suurus organisatsiooni liikmetele konventsioone. Artikkel Käesolev põhikiri ei tühista ega välista riikide suhtes, kes Teise maailmasõja jooksul olid alla kirjutanud riikide vaenlased, toiminguid, mis on ette võetud või sanktsioneeritud selliste toimingute eest vastutavate valitsuste poolt.

Navigeerimismenüü

Käesoleva põhikirja uuesti läbivaatamiseks võidakse kokku kutsuda organisatsiooni liikmete üldkonverents tähtajal ja kohas, mis määratakse kindlaks Peaassamblee kahe kolmandiku liikmete häältega ja Julgeolekunõukogu mis tahes seitsme liikme häältega.

Organisatsiooni igal liikmel on konverentsil üks hääl.

Suurendada punkti punkte Laadi meetod Suurenda liige

Käesoleva põhikirja iga muudatus, mis on soovitatud konverentsist osavõtjate kahe kolmandiku häältega, jõustub, kui selle on ratifitseerinud vastavalt oma põhiseaduslikule protseduurile kaks kolmandikku organisatsiooni liikmeist, kaasa arvatud kõik Julgeolekunõukogu alalised liikmed. Kui selline konverents ei Millised rahvaste liikme suurus toimunud enne Peaassamblee kümnendat iga-aastast istungit, Toiduvalmistamise liige 12 kondoomi suurus käesoleva põhikirja jõustumisest, võetakse ettepanek konverentsi kokkukutsumise kohta Peaassamblee mainitud istungi päevakorda ning konverents kutsutakse kokku, kui seda otsustatakse Peaassamblee liikmete lihthäälteenamusega ja Julgeolekunõukogu mis tahes seitsme liikme häältega.

XIX peatükk Artikkel 1.

Käesolev põhikiri kuulub ratifitseerimisele temale alla kirjutanud riikide poolt vastavalt nende põhiseaduslikule protseduurile. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse juures, kes teatab iga ratifitseerimiskirja deponeerimisest kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele, aga ka organisatsiooni peasekretärile, niipea kui ta ametisse nimetatakse. Käesolev põhikiri jõustub, kui ratifitseerimiskirjad on deponeerinud Hiina Rahvavabariik, Prantsuse Vabariik, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamik teistest põhikirjale alla kirjutanud riikidest.

Pärast seda koostab Ameerika Ühendriikide valitsus ratifitseerimiskirjade deponeerimise kohta protokolli, mille ärakiri saadetakse kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele. Käesolevale põhikirjale alla kirjutanud riigid, kes ratifitseerivad selle pärast jõustumist, saavad ÜRO asutajaliikmetega võrdsed õigused päevast, mil nad on oma vastavad ratifitseerimiskirjad deponeerinud. Artikkel Käesolev põhikiri, mille hiina- prantsuse- vene- inglise- ja hispaaniakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivis.

See valitsus saadab põhikirja nõutaval viisil tõestatud koopiad kõigile teistele allakirjutanud riikide valitsustele. Ülaltoodu kinnituseks kirjutasid ÜRO valitsuste esindajad alla käesolevale põhikirjale.

Koostatud San Franciscos tuhande üheksasaja neljakümne viienda aasta kahekümne kuuendal juunil. Rahvusvahelise Kohtu statuut Artikkel 1 Rahvusvaheline Kohus, mis on asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni edaspidi ÜRO peamine kohtuorgan, moodustatakse ja tegutseb kooskõlas käesoleva statuudi sätetega.

Suurte liikmete margid Foto peenis suurus

Kohtunikud valitakse vaatamata nende kodakondsusele kõrgete moraalsete omadustega isikute hulgast, kes omavad oma kodumaal kõrgematesse kohtuametitesse määramiseks nõutavat kvalifikatsiooni või on tunnustatud spetsialistid rahvusvahelise õiguse alal. Artikkel 3 1. Kohus koosneb viieteistkümnest liikmest, kusjuures tema koosseisus ei tohi olla kaht ühe ja sama riigi kodanikku.

Isik, Millised rahvaste liikme suurus kohtu koosseisu suhtes võib käsitleda rohkem kui ühe riigi kodanikuna, loetakse selle riigi kodanikuks, kus ta tavaliselt kasutab oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi.

Artikkel 4 1. Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad vastavalt alljärgnevatele sätetele kohtu liikmed isikute hulgast, kes on kantud nimekirja Alalise Vahekohtu rahvusgruppide ettepanekul. ÜRO liikmete osas, kes Alalises Vahekohtus esindatud ei ole, esitatakse kandidaadid rahvusgruppide poolt, kelle määravad selleks otstarbeks nende valitsused kooskõlas rahvusvaheliste tüliküsimuste rahuliku lahendamise kohta käiva Haagi Tingimused, millistel riik, kes on käesoleva statuudi pool, kuid ei kuulu ÜRO-sse, võib kohtu liikmete valimisest osa võtta, määratakse erikokkuleppe puudumisel Julgeolekunõukogu soovitusel Peaassamblee poolt.

Koikide rahvuse liikmete mootmed Kuidas suurendada liiget 23

Artikkel 5 1. Vähemalt kolm kuud enne Millised rahvaste liikme suurus päeva pöördub ÜRO peasekretär Alalise Vahekohtu liikmete poole, kes kuuluvad käesoleva statuudi poolteks olevatesse riikidesse, ning artikli 4 lõike 2 põhjal määratud rahvusgruppide liikmete poole kirjaliku ettepanekuga, et iga rahvusgrupp teataks kindla aja jooksul kandidaadid, kes võivad enda peale võtta kohtu liikme kohustused.

Ükski grupp ei või esitada rohkem kui neli kandidaati, kusjuures rohkem kui kaks kandidaati ei tohi kuuluda grupi poolt esindatavate riikide kodakondsusesse. Grupi poolt esitatud kandidaatide arv ei või mingil tingimusel ületada täidetavate kohtade arvu rohkem kui kahekordselt.

Account Options

Artikkel 6 On soovitatav, et iga grupp konsulteeriks enne kandidatuuri esitamist oma kõrgemate kohtuasutuste, õigusteaduskondade, kõrgemate õigusteaduslike õppeasutuste ja akadeemiate, aga ka õiguse uurimisega tegelevate rahvusvaheliste akadeemiate rahvuslike osakondadega.

Artikkel 7 1. Peasekretär koostab tähestikulise nimekirja kõigist isikutest, kelle kandidatuurid olid esitatud. Valida võib üksnes nimekirja kantud isikuid, välja arvatud artikli 12 lõikes 2 ette nähtud juhud.

Peasekretär esitab selle nimekirja Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule. Artikkel 8 Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad kohtu liikmed teineteisest sõltumatult.

Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased. Pariisi rahukonverentsil langetati otsus, et mainitud alad tuleb allutada Rahvasteliidule, mille nimel hakkavad neid haldama teised riigid — sellega loodi rahvusvahelise järelevalvega ja riikliku vastutusega mandaatsüsteem.

Artikkel 9 Valimistel tuleb valijail silmas pidada, et kõigile esitatud nõuetele vastaks Meeskonna liige, mida suurused valitav üksikult, aga ka kogu kohtunike koosseis tervikuna tagaks maailma tsivilisatsiooni tähtsamate vormide ja peamiste õigussüsteemide esindatuse.

Artikkel 10 1. Valituks loetakse kandidaadid, kes on saanud absoluutse häälteenamuse nii Peaassamblees kui ka Julgeolekunõukogus. Iga hääletamine Julgeolekunõukogus nii kohtunike valimisel kui ka artiklis 12 ette nähtud kooskõlastamiskomisjoni liikmete määramisel viiakse läbi ilma mis tahes vahetegemiseta Julgeolekunõukogu alaliste ja mittealaliste liikmete vahel.

Kui nii Peaassamblees kui Julgeolekunõukogus on saanud absoluutse häälteenamuse rohkem kui üks sama riigi kodanik, loetakse valituks vaid vanim kandidaat. Artikkel 11 Kui pärast esimest valimiseks kokku kutsutud koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, toimub teine ning vajaduse korral ka kolmas koosolek. Artikkel 12 1. Kui pärast kolmandat koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, võidakse igal ajal nii Peaassamblee kui ka Millised rahvaste liikme suurus nõudmisel kokku kutsuda kuueliikmeline kooskõlastamiskomisjon: kolm Peaassamblee poolt ja kolm Julgeolekunõukogu poolt määratud liiget.

Kooskõlastamiskomisjoni ülesandeks on absoluutse häälteenamusega valida igale veel vabale kohale üks isik ja esitada tema kandidatuur Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule vastuvõtmiseks. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab üksmeelsele seisukohale mõne isiku kandidatuuri osas, kes vastab esitatud nõuetele, siis võib tema nime kanda nimekirja, kuigi teda ei olnud artiklis 7 ette nähtud kandidaatide nimekirjas.

Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab veendumusele, et ta ei ole võimeline valimist läbi viima, tuleb Julgeolekunõukogu poolt määratud tähtajaks vabad kohad täita juba valitud kohtuliikmetel, kes peavad tegema valiku nende kandidaatide hulgast, kes on saanud hääli Peaassamblees või Julgeolekunõukogus.