Mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks.

Aitab kaasa sõbralike vägede varustuse toimetamisel üle Eesti riigipiiri Tolliamet. Praeguse strateegilise kontseptsiooni muutmine peaks suurendama alliansi tulevaste missioonide legitiimsust, mida mõne analüütiku arvates jäi Kosovo õhurünnakute puhul väheks. Rahandusministeerium: 1. Kui käivitada strateegilise kontseptsiooni muutmise protsess praegusel ajal, mil poliitiline kontekst ei ole selleks veel küps, võib see töötada vastu konsensuse saavutamisele ning Osutab Kaitseministeeriumile kaasabi HNS-i tagamiseks vajalike täiendavate eelarvevahendite taotluste koostamisel ja esitamisel.

Kõigil huvilistel on strateegilise kontseptsiooni kodulehele võimalik kirjutada küsimusi ja kommentaare. Seekord ootavad eksperdid avalikkuse arvamust muudatustest, mida vajaksid NATO struktuur, kaitsejõud ja kaitsevõimekus.

Nende operatsioonide läbiviimine eeldab, et riik, kelle territooriumil operatsioon toimub või kelle territooriumil asetsevad operatsioone läbiviivad NATO väed, osutab nendele vägedele vajalikku toetust.

Küsimused ja kommentaarib palub NATO kirjutada strateegilise kontseptsiooni internetifoorumissekus need paneelil osalevate ekspertideni jõuavad. Uus strateegiline kontseptsioon arvestab muutunud julgeolekuolukorra ning nüüdisaegsete julgeolekuriskide, muuhulgas terrorismi, piraatluse, kliimamuutuste ja energiavarude vähenemisega.

Samuti annab strateegiline kontseptsioon riikidele juhiseid NATO ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Praegu kehtiv strateegiline kontseptsioon pärineb aastast Uus strateegiline kontseptsioon peab valmima järgmiseks NATO tippkohtumiseks selle aasta lõpul. Kokkuvõtvalt võib öelda, et on kaalukaid põhjusi, miks uue strateegilise kontseptsiooni koostamine ei ole liitlaste prioriteetide hulgas tähtsal kohal. Nii Sündmused, nagu Euroopa Kaitseühenduse lagunemine NATO peasekretärile Jaap de Hoop Schefferile on väidetavalt kõige südamelähedasem soov muuta allianss poliitilisemaks organisatsiooniks, asetades selle sõjalise ümberkujundamise dünaamilisemasse poliitilisesse konteksti.

Ma jagan seda nägemust ja soovin, et NATO oleks parim transatlantiliste debattide foorum, kus liitlased arutavad kõiki julgeoleku ja kaitseküsimusi ning mitte ainult olukordi, millesse sekkumist NATO kaalub.

Kuid et sellist foorumit luua, peab allianss olema valmis käsitlema ka kõige keerukamaid transatlantilisi julgeolekuküsimusi, kaasa arvatud uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine. Kuid ärgem unustagem, et viimase aja kriise liitlaste hulgas Lumfisolme suurenenud peenise põhjustanud kollektiivse sõjalise jõu puudumine, vaid poliitilised erimeelsused selle jõu kasutamise üle.

Strateegilise kontseptsiooni muutmise käima lükkamisega võivad küll mõned äsja kinnikasvanud haavad uuesti lahti rebeneda ning vaidlused selle üle, milliseks NATO peaks või võiks saada, võivad tõenäoliselt kesta aastaid.

mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks

Sellegipoolest muutub üha tungivamaks vajadus määratleda ühised ohud ja riskid, töötada välja ühtsed sõjalise jõu kasutamise normid ning parandada ELi-NATO suhteid. Liitlased on kontseptsiooni muutmiseks varemgi ajendeid leidnud, kui aeg selleks on olnud õige.

Pealegi ei toeta Sinu mainitud ajaloolised sündmused Su väidet. See kokkulepe oli nii rahalistel kui ka strateegilistel põhjustel kindel juba enne Suessi kriisi.

mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks

Fakt, et Prantsusmaa seda strateegiat kunagi heaks ei kiitnud ja Kaitseplaneerimiskomitee s. Paljud liitlaste ametiisikud ja eksperdid jagavad NATO peasekretäri taotlust muuta allianss kõikide selle huve mõjutavate julgeoleku- ja kaitseküsimuste arutamise keskseks foorumiks.

Küsimus on selles, kas on aeg ajakohastada NATO praegust strateegilist kontseptsiooni.

Liigkiire asumine selle ülesande kallale võib anda poliitilise tagasilöögi. Sellega seoses hakataks taas üksteist süüdistama või võetaks vastu nõrk ja ähmane dokument, mis võtmetähtsusega küsimusi pigem kirjeldaks kui reaalselt käsitleks. Liitlased on oma tegevuse ja ühiste avaldustega näidanud, et nad on suutelised lahendama paljusid tänapäeva suuremaid kaitse- ja julgeolekuprobleeme praegusest strateegilisest kontseptsioonist lähtudes.

Sinu David Kallis David, olen algusest peale väitnud, et NATO peab oma strateegilist kontseptsiooni muutma julgeolekukeskkonna muutumist käsitleva laiema transatlantilise arutelu raames. Uued ohud, julgeoleku seisukohalt uute jõudude tekkimine ning tegevusnõuete muutumine — kõik see räägib uue dokumendi kasuks.

Eesti NATO Ühing (EATA)

Kuigi on ebarealistlik loota, et praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste julgeolekuprioriteetide küsimuses jõutakse täieliku konsensuseni, peavad liitlased püüdma selgemalt kokku leppida selles poliitilises kontekstis, milles NATO-l tuleb tõenäoliselt tegutseda. Väidan, et seni, kuni NATO poliitiline juhtkond ei sõnasta alliansi jaoks selgepiirilisemat strateegilist rolli, jääb ümberkujundamise kasulikkus ebamääraseks.

Teisisõnu, praegune sõjaline ümberkujunemine peab juhinduma paralleelsest poliitilisest ümberkujunemisest.

🎯 101 Great Answers to the Toughest Interview Questions

Liitlased peavad ajakohastama oma ohuhinnanguid ning kohandama nendele vastavaks oma sõjalised võimed ja strateegiad. Minu arust küll veenaks muudetud strateegiline kontseptsioon liikmesriike tegema enamat.

Samuti paneks see paika NATO huvide ja operatsioonide ulatuse ning kehtestaks sõjalise jõu kasutamisele selgema õigusliku raamistiku. Uus strateegiline kontseptsioon ei looks NATO-le uusi kohustusi ega muudaks tema ajaloolist otstarvet, vaid aitaks tal veelgi tõhusamalt vastata uutele väljakutsetele. Debati elavdamine sellel teemal võib tõepoolest tekitada rohkem lahkarvamusi.

Kõigil huvilistel on strateegilise kontseptsiooni kodulehele võimalik kirjutada küsimusi ja kommentaare. Seekord ootavad eksperdid avalikkuse arvamust muudatustest, mida vajaksid NATO struktuur, kaitsejõud ja kaitsevõimekus. Küsimused ja kommentaarib palub NATO kirjutada strateegilise kontseptsiooni internetifoorumissekus need paneelil osalevate ekspertideni jõuavad.

HNS-i juhtkomitee peab koosnema Kaitseministeeriumi ja asjakohaste ametkondade esindajatest. Taotleb HNS-i ja peab asjakohaseid läbirääkimisi. Peab välisriikide asjaomaste esindajatega läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks missioonile saadetavatele Eesti üksustele neile operatsioonide piirkonnas vajaliku toetuse ja teenuste osutamise tagamiseks.

Peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNS-i osutamiseks. See hõlmab ka Eesti võimekuste ja piirangute hindamist toetamaks HNS-i taotlusi ning õigust läbirääkimisteks kehtivates lepetes muudatuste tegemise üle vastavalt operatiivolukorrale.

NATO uus strateegiline kontseptsioon – EATA – Eesti NATO Ühing

Valmistab ette Kaitseministeeriumi eelarve lisataotlusi toetamaks HNS-i tegevusi. Esitab Vabariigi Valitsusele soovitusi selle kohta, milline kaitseväe ja tsiviilinfrastruktuur on vajalik HNS-i osutamiseks ning millised parendused on vajalikud infrastruktuuri NATO standarditega vastavusse viimiseks.

Vaatab üle õigusaktide muutmise ja plaanide koostamise vajaduse, et aidata kaasa tsiviilressursside kasutamisele HNS-i ülesannete täitmisel. Osutab väejuhile abi õigusküsimustes. Planeerib ja haldab HNS-ile ressursside määramist. Loob HNS-i andmekogu ja haldab seda.

Töötab välja vägede vastupidavuse sustainment prioriteedid ja ressursid.

Planeerib ja hangib kaitseväe rahu- ja sõjaaja varustuse ja logistilise infrastruktuuri vajaduste toetamiseks vajalikud ressursid. See hõlmab ka vastuvõtva riigi toetust, operatsioonidel olevate vägede vastupidavuse prioriteetide määramist ja koordineerimist sõbralike riikidega ning vastavate ametivõimudega. Planeerib vastuvõtva riigi poolt osutatavat meditsiinilist toetust. Määrab kindlaks meditsiinilise toetuse põhimõtted, et luua suutlikkust osutada taotletavat meditsiinilist toetust.

Koordineerib sellekohaseid plaane Sotsiaalministeeriumiga. Kaitsejõudude Peastaap: 1. Koostab Kaitseministeeriumi poolt antud HNS-i alaste poliitiliste juhiste, lõppeesmärgi ning ülesannete põhjal kaitseväe tegevuskavad. Eesti üksuste missioonile saatmisel taotleb HNS-i ja peab vastavaid läbirääkimisi.

Peab Kaitseministeeriumi poolt antud volituste alusel välisriikide asjaomaste esindajatega läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks missioonile saadetavatele Eesti üksustele, et tagada neile operatsioonide piirkonnas vajalik toetus ja teenused. Vastavalt Kaitseministeeriumi poolt antud volitustele peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNS-i osutamiseks. See hõlmab ka Eesti võimekuste ja piirangute hindamist toetamaks HNS-i taotlusi.

Samuti peab suutma hinnata, kas HNS-i olemasolev võimekus on piisav muutuvate operatiivsete nõudmiste tagamiseks, vajadusel teeb ettepanekuid kokkulepete täiendamiseks.

Osutab väejuhile abi õigusküsimustes3. Esitab Kaitseministeeriumile hinnanguid HNS-i tagamiseks vajalike ressursside ja infrastruktuuri kohta. Edastab sõjalisi nõuandeid Eesti HNS-i andmekogu loomiseks ja haldamiseks. Soovitab vägede vastupidavuse prioriteete ja ressursse. Soovitab HNS-iks vajaliku varustuse ja logistilise infrastruktuuri ning nende paiknemiskohad, koordineerib tegevusi sõbralike riikidega ja määrab prioriteedid toimuvate operatsioonide toetamiseks.

Kindlustab, et planeeritud meditsiiniline võimekus toetab operatsioonide eesmärke. Kindlustab, et määratud üksused on välja õpetatud ja treenitud HNS-i ülesannete täitmiseks. Siia kuulub ka HNS-i alaste väljaõppeprogrammide koostamine ja perioodiliste harjutuste läbiviimine. Menetleb relvajõudude poolt tekitatud kahjude hüvitamise nõudeid.

Operatiivjuht JOC : 1. Määrab HNS-i vajadused valmisolekuplaanide ja kriisireguleerimisplaanide koostamisel, hinnates sealhulgas olemasolevat võimekust ning tehes ettepanekuid muudatusteks ja parendamiseks, samuti andes soovitusi väljaõppeprogrammide koostamiseks, et tagada HNS-i protseduuride kasutamise oskused.

Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine – Riigi Teataja

Kaitseväe juhataja edastab need soovitused kaitseministrile kinnitamiseks. Viib ellu Peenide plekid kasvavad, jälgides sealjuures HNS-i tegevusi kõikidel kaitseväe tasemetel ja teeb vajaduse korral muudatusi. Töötab välja C4 protseduurid, tegevuskavad ja tagamise süsteemi ning planeerib selleks vajaliku varustuse. Tagab koostegutsemisvõime saabuvate sõbralike vägedega ja varustuse sobivuse. Määrab prioriteedid kiirendamaks varustamist ja lahinguteenistustoetuse osutamist HNS-i tagamisel.

Tagab operatsioonide läbiviimist kõigi varustusklassidega, kaasa arvatud varustuse tellimine, kohalikud hanked, ladustamine, kaitsmine, ümberjagamine ja väljastamine. Loob kontaktstruktuuri liaison structure. Loob kontaktid sõbralike vägede ja staapidega, samuti valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega NGOkes teda toetavad. Selliste kontaktmeeskondade määramisega tuleb kindlustada ühine arusaam eesmärkidest ja rahvuslike C4I tegevuste koordineerimine.

Loob operatiivstaabis võimekuse saabuvate toetusvägede vastuvõtmiseks. See ülesanne hõlmab HNS-i osutamise aktiveerimist ja selle kontrolli. Põhilisteks HNS-i osutajateks on maavägi koos oma territoriaalkaitse struktuuriga, merevägi, õhuvägi ja Logistikakeskus.

Vastuvõtva riigi ja sõbralike riikide vägede integreerimine. Juhib transporti ja liikumist. Juhib personali, varude ja varustuse liikumist vastavalt prioriteetidele. Tagab transpordivahendid, saabumiskohtade töö ja liikumise kontrolli. Edastab sõjalis-tehnilisi nõuandeid Eesti HNS-i andmekogu loomiseks ja haldamiseks. Koordineerib teenuste osutamist, kaasa arvatud kohalikud hanked, nõustab ja kontrollib. Abistab vägesid saatvaid riike nende teenuste hankimisel. Osutab tehnilisi ja toetavaid teenuseid, sealhulgas finantsteenuseid, kaardistamist, maa ja rajatiste haldamist, kohaliku tööjõu värbamist, kohalike lepingute ettevalmistamist ja lepingupartnerite leidmist.

Planeerib HNS-i täideviimiseks vajalikku pioneeritoetust.

Planeerib ühendusteed ja infrastruktuuri ning teeb vajadusel ettepanekuid nende parendamiseks. Sinna hulka kuuluvad lennuväljad, sadamad, maandumistsoonid, teed ja põhilised rajatised ning teenused majutuspaigad, elektrienergia, vesi, kütus.

mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks

Korraldab langenute käsitlemist, haavatute dokumenteerimist ja vägede tervisliku olukorra jälgimist. Haldab haavatute transporti ja evakuatsiooni. Tagab haavatute evakuatsiooniks vajamineva personali, vahendid ja rajatised. Määrab ja arendab logistilise toetuse struktuuri, kaasa arvatud operatiivsete ühendusteede Lines of Communications — LOC loomine, väeliikidega toetuse koordineerimine, meditsiinitoetuse osutamine ja kinnisvara haldamine.

Lahendab konfliktseid taotlusi HNS-i osutamisel. Tegeleb sõjavangidega. Planeerib sõjavangide kogumist ja nendega tegelemist nii missioonidel kui ka Eestis. Siia hulka kuuluvad toitlustamine, majutamine, tervise ja heaolu welfare teenistused ning inimõiguste tagamine.

Valib saabumiskohad Points of Debarkation — PODtöötab välja nõudmised nende võimekustele ja määrab vägede paiknemiseks vajalikud maa-alad. Soovitab POD-id toetamaks vägede muutuvaid vajadusi.

Eesmärgiks on luua sadamate ja lennuväljade piisavad võimekused, et tagada rahvusvahelistele ühisvägedele suurte operatsioonide ja rutiinse toetuse vajaduste rahuldamine.

Hangib, haldab ja annab alluvate käsutusse operatsioonide läbiviimiseks ja toetamiseks vajaliku kinnisvara. Planeerib ja koordineerib kinnisvara haldamist, kaasa arvatud vägede poolt kasutatud kinnisvara tagastamine keskkonnakaitse nõuete kohaselt, vastavalt vastuvõtva riigi standarditele. Ringkonna ülem: 1.

Täidab kaitseväe juhataja ja operatiivjuhi JOC poolt antud käske ja viib ellu plaane. Planeerib kohalikke toetustegevusi, mis on vajalikud operatsiooniplaanide täideviimiseks, kaasa arvatud kohalik tsiviil- ja sõjalise koostöö CIMIC alane tegevus. Tagab ringkondlike HNS-i ülesannetega seotud väljaõppeplaanide ja treeningukavade koostamise. Osutab sõjaväelist ja koordineerib tsiviil-pioneeritoetust. Vastutab rajatiste remondi ja ehitamise, ühendusteede, sõbralike vägede vastuvõtuks vajaliku HNS-i alase tegevuse, tagala-ala taastamise, tegevuse tsiviilehitusfirmadega koordineerimise, ehitusmaterjalide hankimise ja ajutise elektrienergiaga varustamise tagamise eest.

Loob piisavad kontaktid ja sideühenduse tegevuspiirkonnas olevate sõbralike vägede ja tsiviilelanikkonna vahel. Edastab ringkonnale spetsiifilisi sõjalis-tehnilisi nõuandeid Eesti HNS-i andmekogu loomiseks ja haldamiseks.

Planeerib ja kontrollib üksuste liikumist. Võtab tegevuspiirkonda vastu üksuseid, personali ja varustust, annab nad vastavalt operatiivjuhi operatiivplaanidele üle taktikalise juhtimise alla, sealhulgas kontrollib üksuste ja varustuse lahkumist saabumiskohtadest, liikumist koondumispiirkonda ja nende integreerimist.