Rahvaste liikme keskmise suurusega

Konflikt Ida-Ukrainas jätkub siiani. Täitevkogu loob võimalused nõupidamiseks rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ja täitevkogu pädevusse kuuluvate küsimustega tegelevate isikutega. Õppetunni kliimamuutustega võitlemise koormuse õiglase jagamise, maailma inimese jaoks võrdsemate võimaluste pakkumise eesmärgil tehnoloogiale õiglase juurdepääsu tagamise ning õiglaste ja läbipaistvate kontrollmeetmete kohta, et tehnoloogiat ei kasutataks meie ühiskonna kahjuks. Membership in the United Nations is open to all other peace-loving states which accept the obligations contained in the present Charter and, in the judgment of the Organization, are able and willing to carry out these obligations. Artikkel 1.

Seetõttu on põhikirja osalisriigid, uskudes kõigi inimeste täielikesse ja võrdsetesse haridusvõimalustesse, piiramatusse objektiivse tõe poole püüdlemisse ning mõtete ja teadmiste vabasse vahetusse, kokku leppinud ja otsustanud luua ja arendada rahvaste vahel suhtluskanaleid ning kasutada neid vastastikuse mõistmise ning õigema ja täielikuma üksteise elude tundmaõppimise eesmärgil; sellest tulenevalt asutavad nad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni, et edendada maailma rahvaste haridus- Rahvaste liikme keskmise suurusega ja kultuurisuhete kaudu rahvusvahelist rahu ja inimkonna ühist heaolu, milleks on loodud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja nagu on sätestatud selle põhikirjas.

Rahvaste liikme keskmise suurusega

I artikkel. Eesmärgid ja ülesanded 1. Organisatsiooni eesmärk on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele, edendades rahvaste koostööd hariduse, teaduse ja kultuuri kaudu, et soodustada üle maailma õigluse, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, mis kehtivad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja kohaselt kõigi maailma rahvaste kohta, olenemata inimese rassist, soost, keelest või religioonist. Selleks, et kaitsta organisatsiooni liikmesriikide kultuuride ja haridussüsteemide sõltumatust, terviklikkust ja viljakat mitmekesisust, on organisatsioonil keelatud sekkuda küsimustesse, mis kuuluvad olemuslikult riikide enda pädevusse.

II artikkel. Liikmesus 1. Arvestades selle põhikirja X artikli kohaselt heakskiidetud organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkulepet, on riikidel, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigid, õigus saada organisatsiooni liikmeks täitevkogu soovitusel, peakonverentsi kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel.

Secondary menu

Territooriumid või territooriumide rühmad, kes ei vastuta ise oma välissuhtlemise eest, võivad selle territooriumi või territooriumide rühma nimel nende välissuhtlemise eest vastutava liikmesriigi või muu ametivõimu esitatud taotluse korral saada assotsieerunud liikmeteks peakonverentsil kohalviibivate ja hääletanud liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel.

Assotsieerunud liikme õigused ja kohustused määrab peakonverents. Kui on peatatud organisatsiooni liikmesriigi õiguste ja eesõiguste teostamine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, peatatakse viimase taotlusel selle riigi õiguste ja eesõiguste teostamine ka käesolevas organisatsioonis. Organisatsiooni liikmesriigid, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist välja heidetud, lakkavad automaatselt olemast ka käesoleva organisatsiooni liikmesriigid.

Organisatsiooni liikmesriik või assotsieerunud liige võib organisatsioonist välja astuda peadirektorile saadetud teatega.

Curriculum vitae | Inese VAIDERE | MEPs | European Parliament

Teade jõustub selle esitamisele järgneva aasta Väljaastumine ei mõjuta selle jõustumiskuupäeval organisatsiooni kohta kehtivaid rahalisi kohustusi.

Assotsieerunud liikme väljaastumisteate esitab tema nimel liikmesriik või muu ametivõim, kes vastutab tema välissuhtlemise eest. Igal liikmesriigil on õigus nimetada organisatsiooni juurde alaline saadik. Liikmesriigi alaline saadik esitab oma volikirja organisatsiooni peadirektorile ja asub ametisse volikirja esitamise päeval. III artikkel. Organid Organisatsioonil on peakonverents, täitevkogu ja sekretariaat.

IV artikkel. Peakonverents A. Moodustamine 1. Peakonverents koosneb organisatsiooni liikmesriikide esindajatest.

Rahvaste liikme keskmise suurusega

Iga liikmesriigi valitsus nimetab kuni viis saadikut, kelle valimisel peetakse nõu rahvusliku komisjoniga, kui see on loodud, või haridus- teadus- ja kultuuriasutustega. Ülesanded 2. Peakonverents kujundab organisatsiooni poliitika ja peamised tegevussuunad. Ta võtab vastu otsused täitevkogu esitatud programmide kohta. Vajaduse korral ja sellekohaseid eeskirju arvestades kutsub peakonverents haridusküsimuste, reaal- ja humanitaarteaduste ning teadmiste levitamise arutamiseks kokku riikide konverentse; samateemalisi vabaühenduste konverentse võib sellekohaste eeskirjade alusel kokku kutsuda peakonverents või täitevkogu.

Peakonverents eristab liikmesriikidele ettepanekute tegemisel soovitusi ja heakskiitmiseks esitatud rahvusvahelisi konventsioone.

Navigeerimismenüü

Esimesel juhul piisab poolthäälte enamusest, teisel juhul nõutakse kahekolmandikulist häälteenamust. Liikmesriik esitab soovitused ja konventsioonid oma pädevatele asutustele ühe aasta jooksul Kuidas suurendada verevoolu suguelunditele selle istungjärgu lõpust, kus need vastu võeti.

Arvestades V artikli lõike 6 punkti c, nõustab peakonverents Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni seda puudutavates haridus- teadus- ja kultuuriküsimustes, järgides sealjuures kahe organisatsiooni pädevate organite vahel kokkulepitud tingimusi ja korda. Peakonverents võtab vastu ja arutab organisatsioonile Rahvaste liikme keskmise suurusega liikmesriikide aruandeid lõikes 4 nimetatud soovituste ja konventsioonide täitmiseks ettevõetud tegevuse kohta või nende aruannete analüütilisi kokkuvõtteid, kui nii otsustatakse.

Peakonverents valib täitevkogu liikmed ja nimetab täitevkogu soovitusel peadirektori. Hääletamine 8. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui põhikirja või peakonverentsi töökorra kohaselt on nõutud kahekolmandikuline häälteenamus.

Enamus tähendab kohalviibivate ja hääletavate liikmesriikide enamust. Menetlus 9. Ta võib koguneda ka erakorralisele istungjärgule, kui ta nii otsustab või konverentsi kutsub kokku täitevkogu või seda nõuab vähemalt kolmandik liikmesriikidest.

Vastutustunne, järjekindlus ja läbipaistvus - Eesti ÜRO-s

Erakorralise istungjärgu toimumise koha otsustab peakonverents, kui selle kutsub kokku ta ise, muudel juhtudel täitevkogu. Peakonverents võtab vastu oma töökorra.

Igal istungjärgul valitakse eesistuja ja muud ametiisikud. Peakonverents moodustab eri- ja tehnilisi komiteesid ning Rahvaste liikme keskmise suurusega eesmärkide täitmiseks vajalikke muid organeid. Peakonverents korraldab, et tema istungid on ettenähtud eeskirju arvestades avalikud. Vaatlejad Peakonverents võib täitevkogu soovitusel ja kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel, arvestades oma töökorda, kutsuda konverentsi või oma komiteede istungjärgule vaatlejana XI artikli lõikes 4 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.

Kui täitevkogu on XI artikli lõikes 4 ettenähtud korras heaks kiitnud nõupidamiskokkulepped rahvusvaheliste vabaühenduste või osaliselt valitsustevaheliste organisatsioonidega, kutsutakse neid organisatsioone saatma oma vaatlejad peakonverentsi või komiteede istungjärkudele.

Rahvaste liikme keskmise suurusega

V artikkel. Täitevkogu A. Peakonverentsi eesistuja on ametikoha järgi täitevkogu nõuandja. Ta võib nimetada ka asendajaid. Pidades meeles järjepidevuse olulisust, nimetatakse esindaja kogu täitevkogu liikmeksoleku ajaks, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud nõuavad tema väljavahetamist.

Täitevkogu liikme nimetatud asendaja täidab esindaja puudumise ajal kõiki tema ülesandeid. Täitevkogu liikmete valimisel arvestab peakonverents kultuuride mitmekesisust ja tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet.

Mis kaitseb väikeriike?

Peakonverents nimetab igal korralisel istungjärgul täitevkogu liikmete arvu, mis on vajalik vabanenud kohtade täitmiseks selle istungjärgu lõpus. Täitevkogusse tagasi valitud liikmed püüavad oma esindaja täitevkogus välja vahetada. Kui täitevkogu liige astub organisatsioonist välja, lõpeb tema ametiaeg väljaastumise jõustumiskuupäeval.

Ülesanded 6. Samuti arutab ta VI artikli lõike 3 kohaselt peadirektori esitatud organisatsiooni töökava ja sellele vastavat hinnangulist eelarvet ning edastab need asjakohaste soovitustega peakonverentsile.

Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel. Hooldusnõukogu iga liige nimetab ühe vastava ettevalmistusega isiku, kes on tema esindajaks Hooldusnõukogus. Funktsioonid ja volitused Peaassambleed ja tema juhtimisel olevat Hooldusnõukogu volitatakse oma funktsioonide täitmisel: a läbi vaatama ametivõimu poolt esitatud aruandeid; b vastu võtma palvekirju ja neid läbi vaatama, konsulteerides ametivõimuga; c korraldama vastavate hooldusaluste territooriumide perioodilisi külastusi ametivõimuga kooskõlastatud tähtaegadel; d ette võtma eelpool mainitud ja muid toiminguid vastavalt hoolduskokkulepete tingimustele.

Arvestades peakonverentsi otsuseid ja pidades silmas korraliste istungjärkude vahel ilmnenud asjaolusid, võtab täitevkogu meetmeid selle tagamiseks, et peadirektor täidab töökava tõhusalt ja ratsionaalselt. Täitevkogu annab peakonverentsile soovitusi organisatsiooni uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.

Järgides peakonverentsi otsuseid, võtab täitevkogu vastu oma töökorra. Ta valib enda Suurendage suguliikme labimoodust oma ametnikud. Täitevkogu koguneb korralistele istungjärkudele vähemalt neli korda kahe aasta jooksul ja erakorralistele istungjärkudele esimehe algatusel või vähemalt kuue täitevkogu liikme taotlusel.

Täitevkogu esimees esitab täitevkogu nimel igal peakonverentsi korralisel istungjärgul, koos oma kommentaaridega või ilma, VI artikli lõike 3 punkti b alusel peadirektori koostatud organisatsiooni tegevusaruande.

Sidebar menu Eesti toetab vastutuse, järjekindluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Need on meie riigi valitsemisel võtmetähtsusega. Rakendame neid teadlikult, sest leiame, et nii on valitsemine tõhusam ja ka inimestele paremini mõistetav. Usume, et nendel põhimõtetel oleks piirkondlikul või ülemaailmsel tasandil suurem mõju, ning seega peaksid mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid, sh Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜROneid väärtustama ja kasutama. Need põhimõtted võivad tulla kasuks ka Julgeolekunõukogule kui kõiki ÜRO liikmeid esindavale organile.

Täitevkogu loob võimalused nõupidamiseks rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ja täitevkogu pädevusse kuuluvate küsimustega tegelevate isikutega.

Peakonverentsi istungjärkude vahelisel ajal võib täitevkogu küsida organisatsiooni tegevusvaldkondades tekkinud õigusküsimustes nõuandvaid arvamusi Rahvusvaheliselt Kohtult.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni istungjärgu üldarutelul | President

Täitevkogu tegutseb talle peakonverentsi antud volituste alusel ka kogu konverentsi nimel. VI artikkel. Sekretariaat 1. Sekretariaat koosneb peadirektorist ja vajalikest töötajatest. Peadirektori nimetab ametisse peakonverents täitevkogu ettepanekul neljaks aastaks konverentsi määratud tingimustel.

Peadirektori võib ametisse nimetada veel järgnevaks neljaks aastaks, kuid seejärel ei või teda uuesti nimetada.