Mis vanus kasvab paksusega

Eristatakse naadi ja sõnajala kasvukohatüüpi. Alustaimestik liigivaene — mustikas, pohl, tarnad. Eristatakse kahte tüübirühma — madalsoo ja lodu. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks.

Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oranžikaspruun. Korp hakkab intensiivsemalt arenema üle aasta vanustel puudel. Mis vanus kasvab paksusega sõltub see ka piirkonna genotüübist. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa.

Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 8—10 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt. Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta.

Nende pikkus on 3—7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 4—6 harva kuni 9 aastat.

Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuurmis rajab tee otse alla sügavale mulla sisse ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri.

Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele [9]. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured, mis võivad võrastikust tunduvalt kaugemale ulatuda. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel kesiselt arenenud maapinnalähedased juured.

  • Suurus[ muuda muuda lähteteksti ] Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30 m, soodsates tingimustes 50—60 m kõrguseks [4].
  • Mis on suurus pool liige normaalne
  • saar (puu) - Eesti Entsüklopeedia
  • Lehed vastakud, enamasti paaritusulgjad liitlehed.
  • Kuidas suurendada liige mehe video

Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb tormiheidet vaid õhukestel ja veega küllastunud muldadel. Soodsates kasvukohtades esineb üldjuhul ainult tormimurdu. Viljakandvus algab küllaltki varakult: valgusküllases kasvukohas 10—15 aasta, puistus 25—35 aasta vanuselt.

Levila põhjaosas algab viljakandvus hiljem, lõunaosas varem. Head seemneaastad korduvad 3—4, karmimates kasvupiirkondades kuni 7 aasta järel. Levila lõunaosas esineb häid seemneaastaid sagedamini ja põhjaosas harvemini. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat tolmukotti[8] millest väljuvad kahe õhupõiega varustatud tolmuterad.

Need kanduvad tuule abil väga kaugele, isegi kuni km kaugusele. Puistud on kõrge tootlikkusega. Alusmets on liigirikas: pihlakas, näsiniin, sarapuu, toomingas, vaarikas, paakspuu jt. Alustaimestik on samuti liigirikas ja paremate valgustingimuste korral ka lopsakas: naat, kopsurohi, saluhein, metstulikas, sinilill, imekannike, jänesekapsas jt.

Olulisemateks kasvukoha tunnusteks on muld ja taimekooslus — alustaimestik, põõsad, puud. Kui kasvukohas on muudatused väikestel pindadel, alla 0,1 ha, siis sellised muudatused jäetakse omaette metsaeraldisena välja toomata. Praegu kasutatakse Eestis metsakasvukohatüüpide määramisel E. Lõhmuse poolt koostatud klassifikatsiooni, mille järgi meie metsa jagatakse kahte klassi: arumetsad ja soometsad. Klassid omakorda on jagatud rühmadeks ja rühmade alajaotus on kasvukohatüüp.

Hõredas samblarindes on kähar salusammal, metsakäharik, tähtsamblad jt. Esineb sagedamini Kesk- ja Ida-Eestis. Sõnajala kasvukohatüüp — levinud madalamatel, kaldega maapinnareljeefidel, peamiselt läbivooluga lammi — või moldorgudes, kus maapind on perioodiliselt liigniiske, esineb üleujutusi või põhjavesi on kõrgel, kuid hea liikuvusega.

Muld mineraalainerikas, mullareaktsioon peaaegu neutraalne, boniteet Ia…. Harvem on haavikuid, hall-lepikud ja saarikuid. Järelkasvuna võib II rindes harvem I rindes olla saart, pärna, jalakat, vahtrat. Alusmets on kuni keskmiselt tihe ja liigirikas: toomingas, mage sõstar, paakspuu, kuslapuu, näsiniin jt.

Harilik kuusk

Alustaimestik puhmasrinne puudub liigirikas ja lopsakas: ülemises rohurindes on peamiselt sõnajalad, lisanduvad angervaks, seaohakas, heinputk ja alumises ojamõõl, roomav tulikas tähtheinad, ussilakk, jänesekapsas jt. Samblaid kasvab ainult mikrokõrgendikel — raunik, kähar salusammal, tähtsamblad, teravtipp jt.

Raiestikud uuenevad peamiselt vegetatiivselt sanglepa ja kasega, harvem saarega. Levib rohkem Ida-Eestis, kuid mitte suurte massiividena.

Soovikumetsad — perioodiliselt liigniisketel, karbonaatsetel muldadel kasvavad lehtpuuenamusega kask, sanglepp metsad või segametsad. Eristatakse osja, tarna ja angervaksa kasvukohatüüpi. Osja kasvukohatüüp — madalatel, tasastel aladel kasvavad tavaliselt segapuistud enamuspuuliigiks kask, mänd, vahel ka kuuskKuid puistutes võib kasvada ka saart, haaba, sangleppa. Põhjavesi ulatub kohati maapinnani, kuivadel perioodidel võib muld läbi kuivada.

Esineb mitmesugusel määral soostunud ja küllastunud muldi turvastunud ja vähemturvastunud mullad. Boniteet IV…V.

Nav view search

Alusmets on hõre kuid liigirikas: paakspuu, kadakas, näsiniin, pajud jt. Alustaimestik on vastavalt mikroreljeefile iseloomulikult mosaiikne: võib kasvada nii palu- salu- kui ka lodumetsa taimi. Samblarinne ebaühtlase tihedusega. Levinud märkimisväärselt Lääne-Eestis. Tarna kasvukohatüüp — madalate, tasastel, sageli sooäärsetel aladel ja harvemini luidetevahelistes nõgudes kasvavad kaasikud, männikud ja vähesel määral kuusikud.

Põhjavesi on väheliikuv, boniteediklass IV. Mikroreljeef on keskmiselt kuni tugevasti mätlik. Puistud on väga erinevailmelised — ½ kaasiku, pea samapalju männikuid.

Hallolluse tihedus kasvab noorukieas, kompenseerides vähenevat ajumahtu

Alusmets on hõre kuid liigirikas: pajud, paakspuud, kadakas, pihlakas jt. Alustaimestik erinev, sõltub enamuspuuliigist, tihedusest ja niiskusest mullas. Hõredate puistute sookask, mänd all kasvavad tarnad, sinihelmikas, jänesekastik, sookastik, tedremaran jt.

Samblarinne on katkendlik. Esineb Lääne- ja Loode-Eestis, saartel. Angervaksa kasvukohatüüp — ojade ja jõgede laugjate nõlvade allosas, lamedates nõgudes mineraalainete rikkal mullal, kõrge põhjaveetasemega tasastel aladel kaasikud, kuusikud ja sanglepikud. Kohati võib kasvada saart. Alusmets ja alustaimestik on liigirikas: pihlakas, paakspuu, toomingas, mage sõstar, angervaks, tarnad, ojamõõl, seakapsas, lillakas, soomadar jt. Eristatakse kahte osatüüpi: tüüpiline tarna ja tarna-angervaksa kasvukohatüüp.

Esineb sagedamini Pärnu- ja Jõgevamaal. Rabastuvad metsad - happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III…Va. Enamuses männipuistud. Eristatakse kahte kasvukohatüüpi — sinika ja karusambla kasvukohatüüp. Sinika kasvukohatüüp — tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV…V.

Eranditult männikud.

Levila ja alamliigid[ muuda muuda lähteteksti ] Männimetsade levik Eestis Hariliku männi levik maailmas Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Šotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni 8° lp kuni ° ip. Ta on mändidest kõige suurema levilaga: levila läänepiirist kuni idapiirini on umbes 14 km.

Alustaimestikus enamuses kanarbik, sookail, pohl, sinikas, mustikas, kukemari. Samblarinne on pidev ja tüse.

  • Она напомнила ему поездку в большой парк с аттракционами возле Литл-Рока, когда ему было около десяти.
  • Hindamistulemused liikme suurendamiseks
  • Metsanduslikke mõisteid
  • Макс и Патрик медленно спускались по шипам, Ричард занялся проверкой мобильной камеры, а Николь с Эпониной расхаживали по платформе.
  • Suurenda liikme harjutuses

Rohkem levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. Karusambla kasvukohatüüp — madalamatel aladel, sageli soode ümbruses tugevasti künkliku mikroreljeefiga ja kõrde põhjavee tasemega soostunud muldadel III…IV boniteediklass kasvavad puistud. Männikutes ja kaasikutes on kuusk sageli teises rindes või järelkasvus.

Alustaimestik liigivaene — mustikas, pohl, tarnad. Samblarinne on tüse. Raiestikel soostumine kiireneb.

METSANDUSEGA SEOTUD MÕISTEID

Esineb sagedamini Kirde- ja Edela-Eestis. Soometsade klass - kuuluvad kuivendamata üle 30 cm, kuivendatult üle 25 cm paksuse turbalasundiga metsamaad.

Psüühika Aastaid on inimese arengu osas kehtinud üldarusaam, et aju hallollus väheneb noorukieas, mida on kinnitanud hallolluse mahu ja ajukoore paksusega seotud uuringud.

Klassi kuulub kolm tüübirühma — samblasoometsad, rohusoometsad, kõdusoometsad. Samblasoometsad — iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas boniteediklass IV…Va. Alustaimestikus põhiliselt puhmad ja turbasamblad. Enamasti männikud.

Navigeerimismenüü

Eristatakse kahte tüübirühma — raba ja siirdesoo. Raba kasvukohatüüp — tasastel, rabaturbakihil boniteet V…Va kasvavad hõredavõitu männikud üksikute sookaskedega. Kasvukoha tingimuste edasisel halvenemisel toimub üleminek alaboniteediliseks püsirabaks, kus vanade puude kõrgus ei ulatu 10 m.

Ühel puul võivad olla kas ühesugulised või kahesugulised õied või mõlemad koos. Saared õitsevad enamasti enne lehtimist või pungade puhkemise ajal. Vili on kuiv nahkjas tiivaga pähklike, mis valmib sügiseks, kuid variseb alles järgmise aasta varakevadel. Saar uueneb ka vegetatiivselt annab pärast raiumist rikkalikult kännuvõsusid. Tüvi sirge, hästi laasuv. Koor noortel puudel rohekas, tuhkjashall või helepruun, vanemal puul muutub tüvekoor keskmise paksusega hallikaks või pruunikaks korbaks.

Pungad mustad, pruunikasmustad või helepruunikad. Saarepuidust tehakse mööblitööstuses spooni ja planke, ta sobib parketi ja treppide valmista­miseks, hoonete ja sõidukite siseviimistluseks, mõne spordivahendi nt suuskade tootmiseks ning treimistöödeks. Saarel on suur kütteväärtus. Vitamiinirikast koort, lehti ja vilju tarvitatakse meditsiinis.