Mille suurusi saab liikme suurendada, Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras.

Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkesmittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit.

Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku mille suurusi saab liikme suurendada nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta notariaalselt tõestatud asutamisleping äriseadustiku § lg 2 nimetatud andmetega ja selle lisana kinnitatud põhikiri äriseadustiku § lg 1 nimetatud andmetega avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus.

Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri vt äriseadustiku § nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht — nimede ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks aadressi ja elektronposti aadressiga ettevõtja sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Äriseadustiku paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus. Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud.

Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik.

Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4². Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil.

Protokolli võib ka digiallkirjastada ettevõtjaportaalis.

Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige.

Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu.

Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras vt eespool. Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega. Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue äriseadustiku § lg 3. Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele.

Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle isiku poolt digilallkirjastatud. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele.

Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist. Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata registrile kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja äriseadustiku § lg 5. Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest Suurenenud liige paevalilleoli kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Mobiili peamenüü

Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist. Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda VÕS § See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Tegelik aktsiate arv, mida iga OEG nõukogu liige märkida saab määratakse kindlaks OEG grupi finantseesmärkide täitmise ja nõukogu töös osalemise alusel.

Kuidas see toimib?

Kui enne optsioonide alusel aktsiate omandamist OEG aktsiakapitali suurendatakse või vähendatakse, muudab OEG juhatus vajadusel ühepoolselt kehtivate optsioonide osas ülalloetletud tingimusi, arvestades aktsiakapitali suurendamise või vähendamise finantsmõju aktsiate omandajale. Optsioonilepingu alusel märgitud OEG aktsiad annavad õiguse saada dividendi majandusaastal, mil õigusaktide kohaselt loetakse märgitud aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks nt mil loetakse märgitud aktsiatega esindatud aktsiakapital suurendatuks.

Märgitud aktsiad ei anna siiski õigust saada dividendi, mille saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti enne seda päeva, mil õigusaktide kohaselt loetakse märgitud aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks. Aktsiakapitali suurendamine Koosolek otsustas viia läbi fondiemissiooni ja suurendada OEG aktsiakapitali krooni 48 euro võrra omakapitali arvel sissemakseid tegemata ning kasutada OEG Liikmete suurused piltides suurendamiseks OEG aktsiate ülekurssi vastavalt majandusaasta 1.

Õigus tutvuda majandusaasta aruandega 1 Vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta aruande ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks. Liikme õigus teabele 1 Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Kasumi jaotamine 1 Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse.

Kui ühistu koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustatakse kasumi jaotamine konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.

Dividendi suurus ja maksmine 1 Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu.

Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus.

Teave YouTube'i vaatajatele uuesti turundamise kohta - Google Ads Abi

Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress. Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada. Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt?

Micro liikme suurused Mis on peenise suurus suur

Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

Tavaline pikkus ja paksus liige Kuidas eemaldada peenise suurus

Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.

Uus liige tahendab Liikme suurus Kuidas seda suurendada

Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata? Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada muid kontaktandmeid ei ole.

Millised on A võimalused? Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks.

Sorme suurus Suurenda munn videoharjutuste abil

Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga mille suurusi saab liikme suurendada tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada. Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest.

Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata.

Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski.

Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud?

Osaühing | Justiitsministeerium

Füüsilisele isikule kuuluv osa ainuosanik äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine äriühing ei tegutse ega tegutsenud.

Kas on võimalik äriühing likvideerida? Vastus: Täitemenetluse seadustiku TMS kohaselt on täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võimalik pöörata sissenõue muuhulgas osaühingu osale TMS § Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu osa võõrandamine kohtutäituri poolt.

Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada TMS § 54 lg 1 ning seejuures tehakse ka varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta TMS § 54 lg 3.

Language switcher

Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooleli osaühingu osa võõrandamine, mille järgselt omandaks osaühingu osa omandaja ainu osaniku õigused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise õiguse käsutamiseks registrisse keelumärge, ei ole äriühingu likvideerimine kohtutäituri avalduse või nõusolekuta võimalik. Kuidas likvideerida osalusega osaühing, kui teine osanik ei anna selleks nõusolekut?

Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada.

Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates. Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole.

Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.

Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne.

Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave. Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida? Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine? Vastus: Osanike otsusel osaühingu lõpetamiseks on äriseadustikus ÄS osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks sätestatud häälteenamuse nõue ÄS §mistõttu osalusega osaühingut ilma teise osaniku nõusolekuta likvideerida ei saa.

Suusõnaline, kirjalikult fikseerimata otsus käesoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna. Osaühingu sundlõpetamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundlõpetamise avalduse kohtule esitada ka osanik. Alused osaühingu sundlõpetamiseks tulenevad ÄS § lõikest 1 ning ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikest 1. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub osaühingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on jäänud majandusaasta aruanne.

Vastused.ee küsimused ja vastused

Üheks võimaluseks on täpsema juriidilise analüüsi käigus hinnata, kas kõnealustel asjaoludel või mõne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine põhikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundlõpetamise avaldus.

Ühtlasi märgin, et tulenevalt ÄS §-st 60 võib majandusaasta aruande esitamata jätmine viia osaühingu registrist kustutamiseni, seejuures võib ka registripidaja vastavas menetluses otsustada osaühingu likvideerimise vastavalt ÄS § 60 lg 5.

Kuidas toimub aktsiate arvestamine, kui OÜ ühineb AS-ga? OÜ on lisaks kapitalile ka muud vara nt arvutiprogramm, domeen jmkõik läheb üle AS-le. Hiljem muudetakse see AS säilib oma nimi OÜ-ks, kuidas siis jälle aktsiate arvutamine osadeks?

Vastus: Esmalt märgin, et eurole üleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka äriseadustikus ÄS ning antud juhul tuleks samuti arvestada ÄS rakendussätetes märgituga. Põhikirjas saab ülaltoodud reegleid veidi muuta, piire saab tõsta ainult ülespoole, allapoole mitte. Näide Osaühingu osakapital on eurot, Jüri maksis asutamisel eurot ja Mari eurot.

Mari tegeleb ettevõtte igapäevase tööga ja on ka ettevõtte juhataja ehk ainus juhatuse liigeJüri Erootilise suurendamise liige panustanud ettevõttesse ainult rahaliselt.

Sul on ainult õigus osaleda üldkoosolekul ja saada dividende vastavalt oma osaluse suurusele, juhul kui üldkoosolek otsustab dividende jagada.

Tulundusühistuseadus – Riigi Teataja

Lisandub õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, huvipakkuvate küsimuste arutamist üldkoosolekul ning erikontrolli määramist. Lisandub võimalus blokeerida ebaproportsionaalne osakapitali suurendamine. Vt täpsemalt allpool. Lisandub võimalus blokeerida ebasobivad olulised otsused, eeskätt põhikirja ja osakapitali muutmised.

Saad ainuisikuliselt vastu võtta tavalisemad üldkoosoleku otsused — juhatuse valimine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine. Suuremad otsused tuleb vähemusosanikuga kooskõlastada. Võimalus ainuisikuliselt vastu võtta praktiliselt kõik otsused, sh muuta põhikirja, suurendada osakapitali — aga ainult proportsionaalselt osalustele.

Dividendide jaotamine Osanike õigused sisaldavad ka dividendide saamise õigust. Dividende makstakse võrdeliselt osaluse suurusega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.